Tsentrifugaalpumba töövoolukiirus viitab normaalsetes töötingimustes ajaühikus tarnitud vedeliku mahule; seda väljendatakse tavaliselt m³/h (kuupmeetrit tunnis) või L/min (liitrit minutis). Pumba ühe kriitiliseima jõudlusparameetrina määrab see otseselt pumba võimsuse, et see vastaks konkreetsetele tarnenõuetele. Näiteks tsentrifugaalpump nimivoolukiirusega 50 m³/h suudab teoreetiliselt etteantud töötingimustes tarnida ligikaudu 50 kuupmeetrit vedelikku tunnis.
Tegelik töövoolukiirus ei ole fikseeritud väärtus; seda mõjutavad sellised tegurid nagu pumba kõrgus, torujuhtme takistus, klapi avanemine ja pöörlemiskiirus. Üldiselt, eeldades, et muud tingimused jäävad konstantseks, vähendab tühjendusklapi avamine torujuhtme takistust ja suurendab voolukiirust, samas kui klapi sulgemine suurendab takistust ja vähendab voolukiirust. Seetõttu tuleb tegeliku töötamise ajal voolukiirust vastavalt protsessi nõuetele reguleerida, vältides pikaajalist töötamist väljaspool pumba tavapärast tööpiirkonda.
Tsentrifugaalpumba valimisel peab töötav vooluhulk vastama tegelikule vedelikuvajadusele. Kui valitud voolukiirus on liiga väike, ei pruugi see tootmisseadmete vajadusi rahuldada, mille tulemuseks on ebapiisav vedelikuvarustus; vastupidi, kui voolukiirus on liiga suur, võib see kaasa tuua energiatarbimise suurenemise ja seadmete ebatõhusa toimimise pikemas perspektiivis. Valik hõlmab tavaliselt süsteemi maksimaalse ja normaalse vooluhulga nõuete ning torustiku tingimuste põhjalikku hindamist, et tagada pumba töö kõrge -tõhususvahemikus.
